Anna oma koerale võimalus olla hea koer


Koerad elavad inimeste juures nii maal kui linnas, nii päris- kui suvekodudes. Ja see on tore. Inimene kodustas koera ammusel ajal selleks, et tal oleks valvur ja kaaslane, silmad ja kõrvad seal, kuhu ise ei ulatu. Pimedatel talveõhtutel on ju nii hea tema tarkadesse silmadesse vaadata ja mõne tähtsa probleemi üle üheskoos aru pidada.

Mõnikord tundub aga, et koer on kodustanud perekonna, kelle juures ta elab. Käitub peremehe arvates ülbelt, ei arvesta inimesega, ründab möödujaid, kolab küla peal ringi, kaevab peenardes ja teeb muidki asju, mis kõigile inimestele meeltmööda pole. Isegi oma pere liikmetele mitte. (Kuigi sageli vaatavad nemad koera pahedest mööda, sest oma loom on ju meile kõigile armas.) Kes selles süüdi on? Kindlasti mitte koer. Jääb üle tema peremees.

Harvad pole juhtumid, kui koerad omavahel purelema lähevad ning lisaks koertele osutuvad kannatajateks ka inimesed, kes neid lahutama lähevad. Ebameeldiv asi. Nii koertele, kui nende peremeestele. Siinkohal mõned näpunäited, kuidas saad anda oma koerale võimaluse olla hea koer.

Koeral peab olema kindel territoorium, mida valvata - koduõu või korter. Las iga koer valvab oma majapidamist, pole tarvis valvata tervet küla. Kontrolli, et sinu koera valvepiirkond oleks kindlalt piiritletud, olgu piiritõmbajaks siis kas uks, tara, kett või elektrooniline kaelarihmasüsteem.

Koeral peab olema piisavalt tegevust ja võimalus oma instinkte rahuldada, siis jäävad pahandused tulemata. Käi oma koeraga jalutamas või mängi temaga niisama, kui pikad jalutuskäigud kõne alla ei tule. Ära kunagi unusta, et karja juht oled sina, mitte tema.

Kõik koerad on õppimisvõimelised. Ja koeraomanikud üldiselt ka. Õpi, kuidas õpetada oma koerale selgeks lihtsamad käsud: istu, seisa, siia, lama. Ja asu praktiseerima. Kui endas kahtled ega tea, millest alustada, otsi koeratreenerilt abi. Ütleb ju vanasõnagi, et küsija suu peale ei lööda.

Kui sa koeraga küla vahel või linnatänaval jalutad, pane ta alati rihma otsa. Sedaviisi on parem nii sulle, talle kui teistele. Kui juhtub, et koerad omavahel purelema lähevad, ja elu on näidanud, et juhtub, pead suutma oma koera kaitsta. Tal on õigus seda sinult oodata, sest oled ju sina karja juht. Rünnaku pooleli jätmist ei saa alati nõuda ka koolitatud koeralt, sel hetkel on tema instinkt rünnata „nii üleval", et ta lihtsalt ei kuule sinu poolt antud käsklusi. Rihm on sulle oma koera kaitsmisel lisaks häälega antud käsklustele täiendavaks võimaluseks.

Koer ei pea taluma kõiki võõraid koeri - nemad pole tema karja liikmed. Aga ta peab olema nende vastu viisakas ja karja juhi ehk siis sinu kontrolli all niiviisi, et ei lähe võõra koeraga üldse tutvust tegemagi. Ka sina ei lähe ju tänaval iga inimest tervitama. Miks peaks seda tegema su koer?

Oma koera sotsialiseerimiseks vali vaid kontrollitult mitteagressiivsed koerad. Ära lase tal iga ringi jooksva koera juurde joosta. Püüa, et sina oleksid talle tähtsam kui vastutulev koer. Tekita maiuse või mänguga refleks, et ta teise koera nägemise puhul jookseks sinu juurde, mitte vastassuunas. Kui koer on sinu juurde tulnud, on sul võimalus ise otsustada, kas lased tal tutvust tegema minna või mitte.

Neid väheseid nõuandeid järgides ei tohiks olla põhjust rääkida, et vaat mida selle või tolle koer tegi. Kõik on ju meie, s.t karja juhtide kontrolli all.

Allikas: Maaleht, autor Aive Sarjas