Loe labradorikasvataja Helen Vihtoli pöördumist EV loomakaitseseaduse rakendamiseks!

6.juuli Eesti Ekspressi juhtkiri: LOOMADE JUMAL NÄEB JA KARISTAB!

Eesti Ekspress kirjutab loomakaitsest

Harva on meedia koertele ja loomakaitsele niipalju tähelepanu pühendanud kui viimastel nädalatel. Jutt käib noore labradori sandistumiseni viinud sündmusteahelast, mille algatajaks on ja mille tagajärgede eest vastutavaks peaks olema Lõuna-Eesti politseipealik Aivar Otsalt. Juhul, kui järgitaks Eesti Vabariigi Loomakaitseseadust.

Selge on, et antud sündmus ei pälviks tähelepanu koera kannatuste tõttu – asi on „kuum”, kuna sellega on seotud avaliku elu tegelane. Aga hea niigi. Selle koera elu on tänaseks elamisväärseks muudetud, aga mida ta läbi on pidanud elama, on pehmelt öeldes kohutav. Koera kannatuste taustal on artikli pealkiri - "Inetu lugu" - lausa küünilinegi.
Vast pole autor, ajakirjanik Janar Filippov, ise koeraomanik? Sellegipoolest on tema artikkel ülimalt tänuväärne.

Ekspressi peatoimetaja Tiina Kaalep ja loomaarst dr. Valdeko Paavel on artikli juurde kirjutanud mõtlemapanevad kommentaarid. Vast juhib see mõnekski ajaks lugejate tähelepanu valdkonnale, mis meil Eestis veel lapsekingades.
Arenenud riikides on loomakaitse ja seda tagavad seadused üsnagi toimivad, loodame, et ka meil asi liigub.

Ma ei kutsu üles pealekaebamisele, aga igaüks meist, kes märkab/teab, et mistahes loom on hädas, PEAB sellest teada andma. Kuhu? Eesti Loomakaitse Seltsile.

Loom ei saa ise enda eest kosta, end kaitsta, oma elu kvaliteeti määrata.
Kuidas see Saint-Exupery „Väikeses Printsis” oligi – sa vastutad selle eest, keda sa kodustanud oled. Tundub nii elementaarne, aga unustatakse kahjuks nii tihti.

Viimasel ajal laekuvad meilipostkasti ühtepuhku kirjad palvega leida kodu sellele või teisele koerale sel või teisel põhjusel, enamasti „seoses elukorralduse muutusega”. Kurb, kui inimene oma elu korraldades ei suuda oma loomale lähituttavate hulgast peremeest leida ja peab soovi võõraste südametunnistusele panema. Mina tunnen küll iga kord süümepiinu, et ma ei saa hädas olevat koera aidata.

Tõuühingus õnneks selliste probleemidega tihti kokku puutuma ei pea, vastutustundlikud kasvatajad vastutavad koera eest kogu koera eluaja, omanikel on võimalus kasvataja poole pöörduda, kui tekib probleem pidamisvõimalustega.
Siinkohal kutsun kasvatajaid ESLÜ kodulehel teada andma, kui mõni tema kasvandikest uut peremeest vajab – loodetavasti juhtub seda VÄGA harva.
Pahupoolelt: hiljuti jõudis minuni teave, et Loomade Hoiupaika Tallinnas on viidud koos tõupaberitega noor saksa lambakoer, kellel olid käitumisprobleemid. Õnneks on koer tänaseks Soomes uue kodu leidnud.

Väärikalt koheldud saama peab iga loom, iga koer, tõupaber ei puutu siin asjasse. Küll aga on tõuühingutel kui rohkelt liikmeid ja sõnajõudu omavatel ühendustel võimalik siinkohal midagi ära teha.

Epp Maltis
ESLÜ infojuht

Loe artiklit " Inetu lugu" Eesti Ekspressist
!