Koeraga suvel


Suvel võib koos koeraga igasugust vahvat tegevust ette võtta! Siiski on asju, mida maksab suvel koeraga tegeldes väga hoolikalt jälgida.

Koeraga looduses

Tubli koeraomanik peab meeles pidama, et suvel on looduses ümberringi paljude loomade ja lindude pesasid ja abituid poegi. Enamusel koertel on teatud jahiinstinkt, seepärast ei maksa koera looduses lahtiselt joosta lasta.
Palju vilu ja vett!

Kui suvi oleks selline, nagu meie soovime, siis paistaks kogu aeg päike. Aga koeral hakkab päikesepaistelise ilmaga väga kergesti ebamugav. Koera ei tohi jätta pikaks ajaks päikese kätte — ei poe ette ega ka hoovi mitte.

Õues elaval koeral peab olema võimalus minna päikesepaiste eest vilusse. Nii nagu inimene, nii jahutab ka koer end vett kehast eemaldades (inimene higistab, koer lõõtsutab) ja seepärast peab koeral olema alati piisavalt joogivett. Vett peab vahetama iga päev ja veekaussi tuleb pesta harjaga. Kui veekaussi ei pesta, hakkavad seal kasvama bakterid.

Autos võib koer leida piinarikka lõpu


Nii mõnelegi koerale meeldib väga autoga sõita. Aga inimesed ei tule alati selle peale, kui kuumaks läheb auto sees, kui see päikese käes seisab. Inimesed lähevad ju ise autost välja, aga koer jäetakse sisse. Koera ei tohi mitte kunagi jätta päikese kätte pargitud autosse, kuna ta võib seal isegi surra. Selliseid juhuseid on kahjuks igal aastal. Auto metallraam kuumeneb kiiresti ja mõne hetkega on temperatuur autos sama kõrge kui saunas. Ka paokile jäetud aknast ei ole kasu. Koeral hakkab üha enam halb ja lõpuks saab ta kuumarabanduse ning kaotab teadvuse.

Lühikese koonuga tõud, kutsikad ja vanad koerad saavad eriti kergesti kuumarabanduse. Kerge kuumarabanduse vastu aitab, kui koerale külma vett juua anda ja teda kasta jaheda veega. Loodetavasti oled nii hoolikas, et ei pea kunagi sellised meetmeid kasutama.

Jalutama!


Õues elavat koera ei tohi unustada keti otsa. Koer vajab vaheldust ja aktiivset liikumist hea füüsilise ja vaimse vormi säilitamiseks. Suvine loodus on täis huvitavaid lõhnu. Valmista oma koerale suurt rõõmu ja anna talle võimalus iga päev endaga koos jalutama minna.

Kui sinu elukoha lähedal on koeri, kes elavad ketis või on pidevalt aias kinni, räägi nende koerte omanikele sellest, et ka õues elavad koerad vajavad enam liikumist ja vaheldust, kui seda ketis või aias olemine võimaldab. Võid pakkuda ka ennast koera jalutajaks!

Rattaga sõitma!

Ratta kõrval joosta laskmine on hea moodus koera füüsilise vormi ülalpidamiseks, kuid mitte igaüks ei saa sellega turvaliselt hakkama. Turvalisusega arvestamine on väga oluline, sest koer võib ootamatult tõmmata ja järgmisel hetkel on rattur kummuli. Koera ei tohi rattaga sõites kunagi hoida liikluse poolel, vaid ikka teepeenra poolel. Rattaga sõites peab ka koerarihm olema nii lühike, et koeral ei oleks võimalust hüpata ratta ette.

Rattaga sõitmist võib alustada koera suurusest olenevalt 10 kuu kuni 1,5 aasta vanuses. Koera harjutatakse sellega alguses lühikese distantsi ja aeglase tempoga, nii et koer ei väsi ega tüdine. Enamasti õpivad ka pisikesed koerad ratta kõrval jooksma ja seda väga nautima, kui neilt ei nõuta liialt suurt vastupidavust. Tähelepanu peab pöörama sellele, millises korras on koera käpaalused, kuna eriti asfaldil joostes võivad käpad õrnaks muutuda. Ka täis kõhuga ei jaksa koer joosta. Juua peab aga koerale pakkuma nii enne kui pärast rattasõitu.

Suvel on koera ratta kõrval jooksutamiseks kõige parem aeg õhtuhämaruses, kui õhk on piisavalt jahe. Väga kuuma ilmaga ei maksa üldse sellist rattasõitu ette võtta.

Ujuma!

Ujumine on nii mõnegi koera meelest suve kõige toredam osa. Kui sinu koer ei ole veel harjunud ujuma ja kardab vette minna, meelita teda madala veega rannas, kus ta kerge vaevaga veest välja pääseb. Koera ei tohi mitte mingil juhul vette visata — see on kindel viis panna koer vett kartma.

Paljudel koertel, näiteks spanjelitel, on seest karvased ja muidu rasked kõrvad, mis ei kuiva kergesti. See võib tekitada kõrvapõletikku ja seepärast on hea ujumise järel õrnalt koera kõrvu kuivatada.

Mikroskoopiliselt pisikene sinivetikas paljuneb enamasti suve teisel poolel kuumade ilmadega. Seda võib märgata vee pinnal pudrutaolise häguna. Sinivetikas võib vahel moodustada nii ohtlikke mürke, et koer võib sellises vees ujumise pärast isegi surra. Sinivetika eest hoiatatakse enamasti ajalehtedes ja raadiotes. Kui sinivetikat esineb, ei tohi koeral lasta vees ujuda ega ka seda juua. Sinivetikat võib esineda merele lisaks ka jõgedes või järvedes.

Puugid

Puugid hakkavad koerte (ja ka inimeste) külge looduses liikudes ja sageli isegi linnas heina ja muru seest. Puuk haakub koera naha külge ja imeb siis tema verd. Mõni üksik puuk ei tähenda iseenesest koerale mingit ohtu, kuid olles imenud end verd täis, lasevad nad end koera naha küljest lahti ja munevad. Sel viisil võib koer puuke levitada. Samuti võivad puugid kanda endas ohtlikke haigusi.

Puugid on soovitatav välja tõmmata niipea kui võimalik, kuid peab vaatama, et puugi pea ei jääks naha sisse. Abivahendina võib kasutada apteekides müüdavaid puugitange. Veterinaarapteegist võib küsida ka spetsiaalset koera nahale pigistatavat rohtu, mis kuu aja vältel peaks puugid koerast eemale hoidma. Samuti on saadaval spetsiaalseid "puugirihmasid", mis neid eemale peletavad.

Mida teha, kui koera nõelab mesilane või hammustab rästik?

Suvel peaks koeraomanikul olema tagavaraks nõndanimetatud rästikutablette, juhuks kui tema lemmik on pidanud ebameeldival kombel tutvust tegema mesilase või rästikuga.

Kui koera on nõelanud üks või mitu mesilast, antakse pisikest kasvu koerale 1/4 rästikutabletti ja suuremale 3 tabletti. Rästiku hammustuse puhul peaks andma 1-4 tabletti vastavalt koera suurusele. Pisike üledoos ei ole ohtlik. Doosi korratakse tunni möödudes, kui paistetus ei ole langenud. Kassile antakse pool tabletti.

Kui rästik hammustab koera koonu,vajab koer kohest loomaarsti abi, kuna paistetus võib takistada hingamist! Rästikuhammustuse järel vajab koer alati antibiootikumide kuuri, kuna hammustuse koht võib kergesti pahaks minna.

Rästikutablette tuleb hoida toatemperatuuril ja seepärast ei tohi neid talveks suvilasse jätta!

Allikas: Eesti Loomakaitse Selts