WUSV-i aretuskava saksa lambakoertele

 

 

 

Sissejuhatus

Saksa lambakoerte metoodiline ning süstemaatiline aretus algas 1899 aastal peale Verein für Deutsche Shäferhunde e.V (SV) asutamist.

Saksa lambakoera anatoomiline ülesehitus ning olemus ja iseloom on kirjeldatud tõustandardis, mis defineeriti tõu kodumaal asutatud tõuorganisatsiooni poolt. FCI-s on nimetatud standard registreeritud numbri all 166.

The Weltunion der Vereine für Deutsche Schäferhunde (WUSV) – ülemaailmne saksa lambakoerte tõuühingute liit ning selle liikmed tegutsevad selle nimel, et aretada terveid, hästi sotsialiseeritud ning kõrge sooritusvõimega saksa lambakoeri kes, vastavalt meie tõu looja ratsaväe kapten Max von Stepanitzi filosoofiale ning tema pärandit säilitades, on ka sihikindlad ning tööks sobivad koerad.

Et neid eesmärke täita, kinnitasid WUSVi Üldkoosoleku delegaadid alljärgneva aretuskava lühikarvaliste ning aluskarvaga pikakarvaliste saksa lambakoerte aretuseks, võttes arvesse viit alljärgnevat kvaliteedi kriteeriumit:

A)      Tervis

B)      Iseloom

C)      Põlvnemise tõendamine

D)      Katsete sooritamine

E)       Välimik (standard)

Kvaliteedi kriteeriumite hindamine toimub sertifitseeritud standarditele tuginedes ning see eeldab individuaalse looma selget kindlaks määramist. Lisaks teaduslikele uuringutele, tuleb aretuskava regulaarsel uuendamisel arvesse võtta ka aretusväärtuse analüüse ning hindamisi.

Liikmesriigid võivad rakendada ka rangemaid standardeid kui need on WUSVi aretuskavas, juhul kui kohalikud olud seda nõuavad. Põhimõtteliselt peavad rakendatud nõuded toimima tõu hüvanguks ning ei tohi oma sisult olla mingil moel seda takistavad.

  

 

Näitused/Erinäitused

 

  1. I.                           Mõisted

 

1.1                 Klubi erinäitus

Rahvuslikud liikmesklubid organiseerivad erinäituseid lühi- ning aluskarvaga pikakarvalistele variatsioonidele. Nende koerte hindamine tuleb läbi viia eraldi ning vastavuses nende karvastiku tüübiga, mis tuleb omakorda jagada klassideks ning tõu gruppideks.

1.2                 Peaerinäitus

Iga WUSVi liikmesriik korraldab ning viib läbi ühe peaerinäituse aastas, kus saab välja anda ELIIT (VA) hinnangut.    

See kehtib ka nende riikide puhul kus on rohkem kui üks WUSV liikmesklubi. Sellisel juhul koordineerivad vastavad klubid oma tegevuse ning annavad WUSV Peasekretariaadile tulemusest teada.

 

Rahvusvahelised või mitut riiki hõlmavad peaerinäitused, nagu näiteks COAPA peaerinäitus, mandite kohased peaerinäitused ning Põhjamaised peaerinäitused lähevad arvesse peale seda kui WUSVi Peasekretariaat on selleks enne näituse toimumist loa andnud.             

 

1.3                 Max von Stepanitzi Memoriaal Näitus

 

WUSVi Maailmameistrivõistlustega seonduvalt võib läbi viia Max von Stepanitzi nimelise Memoriaal näituse juhul kui kohalikud olud seda lubavad. Siiski tuleb tähele panna, et nimetatud näitusel VA hinnet välja anda ei saa.

II.                  Erinäituste organiseerimine

 

  1. Erinäitused on kõikidele avatud.
  2. Kõikide tõugude näitustel tuleb arvestada ka koerte vaimset tolerantsi. Tuleb garanteerida võimalus näidata tõuomaseid liikumisi.

         Paugutundlikkuse testimine toimub umbes 15 sammu kauguselt ning kasutades 6mm stardipüstolit.                                                                                                                                                                                             Juhul kui püstolite kasutamine on ametlikult keelatud, on kohustuslik kasutada stardiklappi.

  1. Trükitud näitusekataloogi olemasolu on kohustuslik.

Kataloog peab sisaldama näitusele registreeritud koerte nimesid, nende tõuraamatu numbrit, nende kiibi või tätoveeringu numbrit, sünniaega, katsetulemusi, HD/ED uuringu tulemusi, informatsiooni koerte vanemate kohta, aretaja nime, koera omaniku või hoidja nime.

  1. Koeri tohib näitusele registreerida ainult juhul kui nad vastavad all toodud nõuetele:

ü  Esitavad WUSVi/SV poolt tunnustatud tõutunnistuse

ü  Nad on tätoveeringu või kiibiga tuvastatavad

ü  Neil ei ole väliseid haiguste või halva enesetunde märke

ü  Neile ei kehti aretuskeeld

ü  Nende omanikul ei ole ametlikult ning seadusega kooskõlas keelatud näitustel osaleda

ü  Emaste koerte puhul kehtivad alljärgnevad nõuded:

Emaseid koeri ei tohi esitleda peale tiinuse 42. päeva. Imetavaid emaseid võib esitleda peale 70 päeva möödumist pesakonna sünnist.

 

  1. Kohtunikud

 

WUSVi aretuskava tarbeks võivad hinnata tõu erinäitustel hinnata ainult WUSVi liikmesklubide poolt tunnustatud kohtunikud.

 

  1. Klassidesse jaotamine

 

Tõu erinäitustel jaotatakse aluskarvaga pikakarvalised ning lühikarvalised koerad eraldi klassidena.

Klassidesse ümber tõstmise viimane päeva on rohkem kui ühepäevase näituse puhul näituse esimene  päev.

6.1.1         Juuniorite klassis osalevad 12 kuni 18 kuu vanused koerad.

6.2   Noorte klassis osalevad 18 kuni 24 kuu vanused koerad.

6.3   Avaklassis osalevad üle 2 aastased koerad kellel puuduvad vastavad katsetulemused.

6.4   Kasutusklassis osalevad koerad alates teisest eluaastast, peale edukat iseloomutesti läbimist, aretuseks sobilike HD/ED tulemuste tõendamist ning kasutus-/karjatamise klassi jaoks nõutud katse sooritamise tõendi esitamist. IGP/rahvusvaheline koerte töökatse, ZTP/aretuseks sobivuse tõend, RH-2/päästekoer vastavalt rahvusvahelistele katse eeskirjadele või võrdsele rahvuslikule katsetulemusele.

6.5   Karjatamise kasutusklass

Vastavalt SV karjakoera reeglitele, on  üle 24 kuu vanustele koertele  HGH katsetulemuse olemasolu kohustuslik.

6.6   Kutsikaklassid

Aretuse propageerimiseks võib korraldada kutsikanäituseid 3 – 6 kuu; 6 – 9 kuu ning 9 – 12 kuu vanustele kutsikatele. Nimetatud klassides ei ole lubatud anda välja hindeid.

Klubid võivad ise otsustada kas nad soovivad nimetatud otstarbeks osalema lubada kõiki kolme vanuseklassi.

6.7   Veteranide klass

Niinimetatud veteraniklassis võivad osaleda koerad alates 6ndast eluaastast. Selles klassis ei anta koertele hindeid, määrata võib pingerea.

6.8   Kasvatajaklass

Esitatavas kasvatajaklassis peavad kõik koerad olema sama karvatüübiga.

Kasvatajaklassi kuuluvad koerad esitatakse hindavale kohtunikule eraldi gruppidena. Kasvatajad võivad sama näituse raames esitada rohkem kui ühe kasvatajaklassi.
Kasvatajaklass koosneb vähemalt kolmest, ning mitte rohkem kui viiest sama kenneli koerast. Kasvataja klassis osalevad koerad peavad olema eelnevalt esitatud samal näitusel, mille raames kasvatajaklasse läbi viiakse. Esitatavate koerte minimaalne näitusehinne peab olemas „G – hea“.

6.9   Järglasklassid

Esitada võib ka järglasklasse. Klass peab koosnema vähemalt viiest kolme eri ema järglasest.

       6.10  Kohad/hinded

                 Vastavalt punktile 6.6 ei anta kutsikaklassides välja hindeid. Koera asetus pingereas väljen-                dab tema hetkeseisu arengus.

                 Erinäitustel võib anda välja alljärgnevaid hindeid (võttes arvesse tõu aretuskavas lubatud          

                 turjakõrgust pluss/miinus 1cm)

 

ü  „Võrratu/Vorzüglich

Selle hinde võib anda koertele, kes osalevad kasutusklassis ning vastavalt täielikult tõustandardi kõige rangematele nõuetele; kes on enesekindlad ning julged; kes ei reageeri püstolipaugule; kelle puusa- ning küünarliigedüsplaasia uuringute tulemused on tõutunnistusel normal, fast normal või noch zugelassen; kellel on tunnustatud töökatse tulemus – ning juhul kui koer on üle 3,5 aasta vana omavad kehtivat esmast aretuskontrolli tulemust. Lubatud on topelt esimesed premolaarid.

ü  „Väga hea/Sehr Gut“

On kõrgeim võimalik hinne ava-, noorte- ning juuniorklassis koerte puhul, kes vastavad täielikult tõustandardile. Kasutusklassis omistatakse see hinna koertele, kes vastavad „Võrratu“ hindele, kuid kellel on väiksemaid anatoomilisi puudujääke või kellel on puudu mõni katsetulemus.

See hinne on saadaval ka loomadele, kes on küll anatoomiliselt puudusteta, kuid kes on stardardiga võrreldes 1cm väiksema või suurema turjakõrgusega. Lubatud on ka ühe premolaari või lõikehamba puudumine.

ü  “Hea/Gut”

Võidakse omistada koertele, kes vastavad täielikult tõustandardi nõuetele -  kuid neil esineb selgelt nähtavaid anatoomilisi puudujääke. Neil on puudu kaks esimest premolaari; või esimene premolaar ning üks lõikehammas või teine premolaar 2;  või kolmas premolaar;  või kaks lõikehammast;  või teine premolaar ning üks lõikehammas; või teine premolaar

 ja esimene premolaar; või teised premolaarid.

ü  „Rahuldav/Ausreichend“

Rahuldav hinne määratakse koertele , kes on paugukartlikud ning käituvad näitusel survestatult; või koertele, kes vastavalt oma anatoomilisele ning üldisele konditsioonile ei kvalifitseeru kõrgemale hindele.

ü  „Sobimatu/Ungenügend“

Hinne antakse koertele, kes on paugukartlikud ning käituvad näitusel survestatult ning kelle muud puudujäägid muudavad nad aretuseks kõlbmatuks.

 

SOBIMATU hinde välja andmine toob endaga kaasa aretuskeelu nimetatud koera järglastele.

 

      6.11 Esitamine/lubamatute abivahendite kasutamine

               Koeri tuleb kohtunikule esitada vabas asendis. Koerte seisma panek käte abil ei ole lubatud.

               Raadioside abil töötavad- või sellega sarnased vahendid ei ole lubatud WUSVi näitustele ega   -katsetele. Lubatud on ainult lisas välja toodud kaelarihmad. 

 

III.         Rahvuslikud peaerinäitused

 

  1. 1.       Üldsätted

Vastavalt käesoleva regulatsiooni punktile 1.2, tuleb peaerinäituseid korraldada üks kord aastas. WUSVi aretuskava tarbeks võivad hinnata tõu erinäitustel hinnata ainult WUSVi liikmesklubi poolt tunnustatud kohtunikud.

 

  1. 2.       Hinne „Eliit/Vorzüglich Auslese“

Hinnet „Eliit“ saab välja anda ainult rahvuslikel peaerinäitustel.

 

„Eliit“ hinde välja andmisel tuleb lisaks „Võrratu“ hinde nõuetele täita koeral ka lisanõudmised (v.t täpsemalt punkt 6.10).

 

Ainult koertel kel on eeskujulik sugupuu, kes põlvnevad väliselt ning tööomaduselt sobival aretusel, kaasa arvatud DNA kinnitus, kvalifitseeruvad „Eliit“ hindele. Koerad peavad olema läbinud esmase aretuskontrolli, varrukatöö hindega TSB „Võrratu“ (instinktikäitumine, enesekindlus, koormustaluvus), et peaerinäitusel sellele hindele kandideerida.

 

Lisaks on kohustuslik puusa- ning küünarliigese düsplaasia uuringu ametlik kinnitus hindega normal  või  fast normal. Kõikidel koertel peab olema laitmatu ning täishambumus. Lisaks on kohustuslik IGP1 tulemus.

 

 

Aretusse lubamise reeglid

 

  1. 1.       Aretuskontrollides ning aretuses kasutamise nõuded

1.1   Alljärgnevad nõuded kehtivad kõigil kolmel tasemel.

1.2   Aretuskontrollis saavad osaleda ainult saksa lambakoerad, kelle on WUSV/FCI poolt tunnustatud tõutunnistused ning kes on vähemalt 18 kuused. Emaseid koeri võib kasutada aretuses alates 20 elukuust ning isaseid koeri alates 24 elukuust.

1.3   WUSVi poolt tunnustatud puusaliigese düsplaasia uuringu tulemused (FCI tulemused A,B või C; vastavalt WUSV kategooriad normal, fast normal, noch zugelassen).

1.4   WUSVi poolt tunnustatud küünarliigese düsplaasia uuringu tulemused (FCI tulemused 0 või 1 ; vastavalt WUSV kategooriad normal, fast normal, noch zugelassen).

1.5   Minimaalne näitusehinna „hea“ (standardile vastavus) WUSVi liikmesklubi poolt tunnustatud kohtunikult.

1.6   Kinnitus DNA proovist „DNA testitud“ või „DNA olemas“ vastavalt SV allhankija tõendile.

1.7   Kinnitus edukalt läbitud aretuskontrollist (iseloomutestist).

 

  1. 2.       Aretusse lubamine

WUSVis kehtib kolmetasemeline süsteem: Baas- ; Edasijõudnud- ning Preemium

2.1   Baastase

2.1.1         Koera esitamist aretuskontrolli tarbeks ei ole vaja.

2.1.2         Rahvusliku organisatsiooni tõuraamatu osakonda tuleb esitada dokumendid, mis on välja toodud punktides 1.3 ja 1.7. Kui dokumendid on üle kontrollitud, saab koera omanik kirjaliku kinnituse aretuseks kasutamiseks Baastasemel.

2.1.3         Koerad, kes on vahepeal kvalifitseerunud kõrgemale tasemele nagu Edasijõudnud või Preemium võivad esitada avalduse ka kõrgemale tasemele tõstmiseks, saades seeläbi kõrgema taseme atesteeringu vastavalt värskeimale kvalifikatsioonile.

2.1.4         Ülaltoodule kvalifitseeritud koerte järglased ei saa uut tõutunnistust, kuid kõrgemale tasemele liikumine märgitakse tõutunnistusele.

 

2.2    Edasijõudnud tase

 

2.2.1         Koera esitamist aretuskontrolli tarbeks ei ole vaja.

2.2.2         Lisaks punktides 1.3 ja 1.7 toodud dokumentidele tuleb koos avalduse esitamisega järgnevad dokumendid:

-          Vastupidavuskatse eduka läbimise kinnitus;

-          Kinnitus vähemalt ühe nina-, kuulekuse ja kaitsetöö eksami läbimise kohta, näiteks IGP, ZTP või SV-ZAP.

Kui dokumendid on üle kontrollitud, saab koera omanik kirjaliku kinnituse aretuseks kasutamiseks Edasijõudnu tasemel.

2.2.3         Koerad, kes on vahepeal kvalifitseerunud Preemium tasemele võivad esitada avalduse aretuskontrollile registreerumiseks vastavalt punktile 2.3 ning peale edukat eksami sooritamist saavad taseme Preemium.

2.2.4         Ülaltoodule kvalifitseeritud koerte järglased ei saa uut tõutunnistust, kuid kõrgemale tasemele liikumine märgitakse tõutunnistusele.

 

2.3   Preemium tase

 

2.3.1         Preemium taseme saavutamiseks tuleb koer aretuskontrolliks esitleda (esmaseks aretuskontolliks kehtivusega kaks aastat või eluaegseks aretuskontrolliks). Aretuskontrolli kulg on sätestatud vastavate eeskirjadega.

Aretuskontrolliks esitatud koer tuvastatakse selgelt kontrollides koera kiibi- või tätoveeringu numbrit.

a)       täidetud peavad olema punktides 1.2 kuni 1.6 ning 2.2 välja toodud nõuded;

b)      kohustuslik on üks edukalt sooritatud eksam nagu jäljetöö, kuulekus ja kaitsetöö vastavalt IGP reeglitele või vastavalt HGH, RH2.

 

  1. 3.       Aretusse mitte lubatud koerad

 

3.1   Aretusesse mitte lubamise tingimused – aretuskeeld järglastele

-          Nõrga iseloomuga, agressiivsed koerad ning kehva närvikavaga koerad;

-          Keskmise ning raske HD-ga koerad;

-          Keskmise ning raske ED-ga koerad;

-          Monorhid ja krüptorhid;

-          Moondunud kõrvadega või saba deformatsioonidega koerad;

-          Väärarengutega koerad;

-          Puuduvate hammastega ning loetletud hambumusvigadega koerad:

  • 1 puuduv kolmas premolaar ning veel üks hammas
  • 1 puuduv kihv
  • 1 puuduv neljas premolaar
  • 1 esimene molaar
  • 1 teine molaar
  • või kokku kolm või rohkem hammast.

Kolmanda molaari puudumine ei lähe arvesse.

-          Märkimisväärsete pigmendihäiretega koerad ning nn Sinised kutsikad (Bläulinge)

-          Pikakarvalised aluskarvata koerad

-          Pikakarvalised koerad

-          Lõikumisvigadega koerad:

  • üle 2mm ülehambumust
  • lõualuude hammaste piirkonna tugev eenduvus
  • tasahambumus kogu lõikehammaste ulatuses

-          Üle 1cm üle- või alamõõdulised koerad (hetkel hoitakse aretusest väljas seoses kõrgusega)

-          Emased koerad peale 3 keisrilõiget

Rahvuslikku organisatsiooni tuleb teavitada koertest, kellel on läbi viidud protseduure eesmärgiga muuta koera fenotüübi arengut, mis on olulised aretuse seisukohalt.  Aretuse eest vastutav esindus otsustab individuaalsetel alustel kas nimetatud koera võib veel aretuses kasutada.

Ülal toodud koerte väärtus aretuse mõistes on väga madal. Seetõttu neid koeri aretusse ei lubata. Nende koerte järglasi ei tohi kanda tõuraamatusse ega ka olemasolevatesse kõrvalregistritesse. Sellest mõjutatud koera omanikku tuleb aretuseks mittesobivuse otsusesest kohe teavitada.

3.2   Aretusloa tagasi võtmine

Juhul kui koer on juba aretusse lubatud, kuid näitab hiljema välja punktis 3.1 toodud puuduseid, võtab aretuse eest vastutav komisjon asjaolude selgitamiseks ette vajaikud sammud. Rahvuslik aretuskomisjon on selgelt volitatud kutsuma nimetatud koera ning/ja vastavad järglased esitlusele, ning vajadusel organiseerima veterinaarse kontrolli. Juhul kui puudused leiavad kinnitust, võetakse aretusluba tagasi.

Koera omanikul on õigus saada ära kuulatud enne kui punktide 3.1 ja 3.2  alusel võetakse otsuseid vastu. Otsusega kaasneb detailne põhjendus, mis toimetatakse omanikuni tähitud kirjaga. Otsus märgitakse tõutunnistusele ning avaldatakse.

  1. 4.       Vastastikune aretuskõlbulikkuse tunnustamine

Rahvuslikud organisatsioonid võivad vastastikku tunnustada aretusse lubamisi kooskõlas WUSVi aretuskavaga.

  1. 5.       Ilma loata aretamine

Ilma aretusloata koerte aretuses kasutamine ei ole WUSVi sees lubatud. 

 

 

Aretamise reeglid

  1. 1.       Üldsätted

 

1.1   Reeglid katavad kõik saksa lambakoerte aretamist puudutavad nõuded, võttes arvesse nii loomade heaolu kui ka aretuseeskirjua nagu nad on sätestatud Verein für Deutsche Schäferhunde (SV) e.V poolt.

1.2   Lühikarvalise ning aluskarvaga pikakarvalise saksa lambakoera populatsioon on erinevad tõugude baasid. Erinevatest tõugudest koeri ei tohi paaritamiseks kasutada.

 

  1. 2.       Liikmesklubid/tõuklubid

WUSVi liikmesklubid on vastutavad alljärgnevate aretuse nõuete eest.

  • Aretuse teemal kontrollimine ja nõustamine ning saksa lambakoera tõuraamatu pidamine;
  • Klubide eeskirjade täiendamine nii, et nad oleksid vastavuses WUSVi Põhikirjaga;
  • Aretusega seotud ametnike koolitamine, nendega ühenduse pidamine ning täiendav harimine. Eelmainitud protseduurid tuleb kirjeldada vastavates eeskirjades;
  • Ekspertide teadmiste kontroll ning kasvatajate koolitamine, kasvataja tegevuskohtade kontrollimine ning loomade sobivate pidamistingimuste kontrollimine;
  • Korrektne kennelnime kaitsmise käsitlemise protseduur;
  • Kohaliku katuseorganisatsiooni eeskirjade järgimine;
  • Osaliselt hoolitsevad ülal toodud tegevuste eest ning teostavad neid rahvuslikud FCI katuseorganisatsioonid.

 

  1. 3.       Tõuraamat ja selle lisad

 

3.1   Tõuraamat

3.1.1         Vastava tõuliste koerte põlvnemine tuleb registreerida tõuraamatus. Seal võib registreerida koeri, kes on aretatud WUSVi eeskirjadega kooskõlas. Esitada tuleb tõend, et neli eelnevat põlvkonda on aretatud kooskõlas WUSVi reeglitega ning on kantud WUSVi poolt tunnustatud tõuraamatusse.

3.1.2         Veelgi enam, mujale  FCI poolt tunnustatud tõuraamatuesse kuuluvaid koeri  võib registreerida, kui on olemas vähemalt kolme eelneva põlvkonna kohta kinnitatud HD ja ED tulemused. Juhul kui ühel esivanematest on aretuskeeld, või eksisteerib mõni muu kanne mis koerad aretusest välistab, välistatakse nimetatud koerad aretusest.

3.2   Tõuraamatu lisa

3.2.1         Liikmesklubi on kohustatud pidama Tõuraamatu lisa.  Lisa eesmärk on koerte nimekirja pidamine, kel pole tõutunnistust või kelle tõutunnistust ei tunnusta ei WUSV ega FCI, ning kes on läbinud fenotüübi hindamise saksa lambakoerte tunnustatud kohtuniku poolt edukalt.

Fenotüübi hindamise võib läbi viia alates 12ndast elukuust ning juhul kui koer on selgelt kontrollitav tätoveeringu või mikrokiibi alusel.

3.2.2         Veelgi enam, registrisse kantakse koerad, kes põlvnevad koertest, kes olid juba registris

(võimalik ainult Baastasemel) ning ainult kui registris oli eelnevalt kolm eelnevat põlvkonda. Alates neljandast põlvkonnast võetakse koerad vastu tavalisse tõuraamatusse.

 

  1. 4.       Rahvusvahelised andmebaasid

 

4.1   Liikmesklubid on kohustatud edastama iga-aastaselt rahvusliku tõuraamastu ja selle lisa digitaalsed väljavõtted. Andmed tuleb edastada ette nähtud formaadis ning kuupäevaks s.o järgneva aasta 1.07-ks. See info sisestatakse seejärel SV-DOxS andmebaasi.

4.2   See andmebaas on aluseks oluliseks teaduslikuks analüüsiks, mis on seotud aretusega ning võimaldab ka aretust hinnata HD, ED, suurust mõjutava geneetika ning reproduktiivsuse osas.

 

  1. 5.       Aretamisele esitatavad nõuded

 

5.1   Aretamise eesmärk

Saksa lambakoera süsteemne ning metoodiline aretamine omab alljärgnevaid eesmärke:

-          Tõuomaduste säilitamine vastavalt „Saksa lambakoera“ tõustandardile;

-          Tõubaasi maksimaalselt mitmekülgsena säilitamine;

-          Teenistuskoera omaduste ning tervise säilitamine ning edendamine nii individuaalsete loomade kui ka kogu tõu vaatenurgast;

-          Pärilike defektide kontrollimine läbi sobilike aretuskavade.

 

5.2   Tõu ebasoovitavate sümptomite ning fenomenide järelvalve.

 

  1. 6.       Aretusmeetodid

6.1   Puhas tõug

Defnitsiooni kohaselt on tõuaretus kahe samatõulise looma paaritamine ning see viib koheselt pärilikkuse kasutamiseni sugulaste ning inbreedingu läbi.

6.2   Inbreeding

Esimese astme sugulaste paaritus (vanemad X järglased/täis pesakonnakaaslased) ei ole lubatud.

6.3   Inbreeding

Inbreeding põhineb lähisugulaspaaritusel, kus üks esivanem on esindatud vähemalt korra ema või isa poolel.
Lisaks loetakse inbriidinguks pesakonnakaaslaste paaritust, kuid see piirneb viie esimese põlvkonnaga (inbreeding sugulastega).
1:1, 1:2, 2:1, 2:2, 3:2 ja 2:3 ega ka pesakonnakaaslaste inbreeding ei ole lubatud.

6.4   Variatsioon/vereliinid
Et säilitada laiemat ja mitmekülgsemat geenibaasi, on soovituslik, et liikmesklubid määraksid isasloomade paaritustele piirmäära.

6.5   Soovitused aretuseks
Koeri võib aretuseks soovitada ainult juhul kui selle kohta on olemas kindel ning täpne teave.

6.6   Asendusemad – imetamine
Asendusemade ja imetamise nõuded, kaasa arvatud selle tuvastamine, jääb liikmesklubide vastutada.

6.7   Kasvatajad
Pesakonna kasvatajaks on paaritamise hetkeseisuga emaskoera omanik või rentija. Kasvataja õiguseid saab üle kanda koos tiine emaskoera müügiga.

6.8   Kasvataja kohustused
a) Nõuded kasvatajale ning kasvatamise kohale on aretamiseks loa andmisel alljärgnevad:

-          Kasvatajaks taotleja peab olema täisealine ning peab omama vastavaid teadmisi ning oskuseid;

-          Kasvatamise koht peab olema kinnitatud ning kontrollitud;

-          Kennelnimi peab olema rahvusvaheliselt kaitstud (FCI)

Nende nõuete täitmise kontroll lasub liikmesklubide vastutusalas.

              b) Rendi tasu
              Nõudmised emaskoerte rendile aretuse eesmärgil kehtestavad liikmesklubid.

              c) Pesakondadest teavitamine
              Kasvatajad on kohustatud pesakondide sünnist oma liikmesklubi informeerima. Nad on   kohustatud lubama selleks volitatud esindajaid oma pesakonda, emaskoera, pidamistingi-    musi ning üldist olukorda üle vaatama.
              c) Kõik kutsikad tuleb enne müüki mikrokiibistada
              d) Kutsikate vaktsineerimine

              Enne kutsikate müümist tuleb nad veterinaari poolt vaktsineerida. Vaktsineerimistõendile tuleb märkida kiibinumber.

              f) Dokumendid
              Kasvatajal on kohustus oma kasvatuskohas kõik vajalik informatsioon dokumenteerida.
        6.9 Isaskoera omaniku kohustused
              Isaskoera omanikud on kohustatud koheselt oma koera paaritused raporteerima                  vastavale liikmesklubile ning nende kohta vastavat dokumentatsiooni säilitama.    

        6.10 24 kalendrikuu jooksul ei või emasel olla üle 3 pesakonna, eeldusel, et rahvuslikud              organisatsioonid  ei näe ette väiksemat pesakondade arvu või erisusi imetava asendusema                                   

               osas. Määravaks on poegimise kuupäev. Ühe innaaja jooksul ei tohi emaskoera paaritada                                 rohkem kui ühe aretusisasega.

         6.11 Isaskoerte aretuses kasutamise sagedus
               Isaskoeri, kes vastavad hetkenõuetele võib aastas kasutada aretuseks maksimaalselt 90 kor-             ral.
               Isaskoeri võib oma kodumaal, s.o oma omaniku püsival elukohamaal, kasutada aretuses             kohalike emastega maksimaalselt 60 korral.
              Paaritamist tuleb jaotada ühtlaselt.
              Sama aretusisase kasutamist sama aretusemase paaritamiseks 28 kalendripäeva sees loe- takse üheks paarituseks.
              Juhul kui koer saab paaritusealiseks kalendriaasta jooksul, on lubatud teda kasutada aretuses proportsionaalne arv kordi alates hetkest mil koer jõudis vastavasse ikka.
          6.12 Kvaliteetsed röntgenpildid
              Enne 31st paaritust tuleb isaskoera nn kvaliteet pildistada, millega kaasneb ka koera identi-             fitseerimistunnuse kontroll. Täpsemad detailid on leitavad HD/ED eeskirjades.

 

  1. 7.       Puusaliigese düsplaasia (HD) protseduur

7.1   Üldine
Puusaliigese düsplaasia on patoloogiline puusaliigese muutus puusanapa ning reieluupea piirkonnas. Selle raskusastmed varieeruvad kergest raskete vormideni.

7.2   Diagnostilisi protseduure kirjeldab täpsemalt HD/ED eeskiri.

 

  1. 8.       Küünarliigese düsplaasia (ED) protseduur

8.1   Üldine

Puusaliigese düsplaasia on patoloogiline küünarliigese muutus, mida võib põhjustada mõni muu kaasnev haigus, mille tagajärjel tekib liigeses artroos. Selle raskusastmed varieeruvad kergest raskete vormideni.

8.2   Diagnostilisi protseduure kirjeldab täpsemalt HD/ED eeskiri.

 

 

 

Lõppsätted

 

Põhimõtteliselt tuginevad käesolevad eeskirjad SV eeskirjadele. Juhul kui peaks tekkima kahtlusi või juhul tekib nende eeskirjade tõlgendamisel erimeelsusi, tuleks SV eeskirju lugeda käesolevat eeskirja täiendavaks.

Käesoleva eeskirja rikkumise eest määravad karistuse vastavad liikmesklubid. Sanktsioonid on kõikidele WUSV liikmesklubidele siduvad.
Käesoleva eeskirja kinnitas WUSVi iga-aastane korraline üldkoosolek 9.09.2019 ning need jõustuvad alates 1.01.2020.

Liikmesklubidele võimaldatakse üleminekuperioodiks viis aastat kuni 1.01.2025.

Koerad, kes on siiani näitustel osalenud või keda on aretuses kasutatud enne käesoleva eeskirja jõustumist (sõltuvalt üleminekuperioodi kuupäevast), jätkavad oma õiguste kasutamist ning võivad endiselt osaleda näitustel ning aretuses.

 

 

WUSVi President                                                                                  WUSVi Asepresident

Prof. Dr. Heinrich Meβler                                                                    Rene Rudin